Õppekavad on avaldatud ka tellimuskoolituste jaoks, et tellija ja õppija saaksid enne koolitust tutvuda eesmärkide, mahu, sisu ning lõpetamise tingimustega.
Õppekava 01
Esmaabiandja koolitus
- Õppekavarühm
- 1022 Töötervishoid ja -kaitse
- Õppekeel
- Eesti või vene keel
- Õppekava alus
- Tervise- ja tööministri määruse nr 50 § 3.
- Õppe maht
- Õppe kogumaht on 16 akadeemilist tundi: kontaktõpe 16 ja iseseisev õpe 0; kontaktõppest teooria 10 ning praktiline õpe 6 akadeemilist tundi.
- Sihtgrupp
- Töökeskkonna esmaabiandjad ja teised inimesed, kes vajavad esmaabi põhiteadmisi ning praktilisi oskusi.
- Alustamise tingimus
- Eeltingimused puuduvad.
- Rühma suurus
- Kuni 25 õppijat.
Eesmärk
Anda õppijale teadmised ja praktilised oskused kannatanu seisundi hindamiseks, elu päästvate võtete rakendamiseks ning esmaabi andmiseks õnnetuse või äkkhaigestumise korral kuni professionaalse abi saabumiseni.
Koolituse lõpetamine ei asenda tööandja otsust määrata töötaja töökeskkonna esmaabiandjaks.
Õpiväljundid ja erialased kompetentsid
Koolituse lõpetanu:
- hindab sündmuskoha ohutust ja kannatanu seisundit ning kutsub vajaduse korral abi;
- tagab vabad hingamisteed, asetab kannatanu stabiilsesse küliliasendisse ja tegutseb lämbumise korral;
- teeb elustamist ning kasutab AED-d;
- peatab verejooksu ja osutab esmaabi šoki, vigastuse, põletuse või mürgistuse korral;
- tunneb ära sagedasemad eluohtlikud äkkseisundid ja rakendab sobivaid esmaabivõtteid;
- kasutab esmaabivahendeid ohutult ja eesmärgipäraselt.
Õppe sisu
- sündmuskoha ohutus, õnnetusolukorra ja kannatanu seisundi hindamine, paanikaga toimetulek, hädaabi kutsumine, kannatanu liigutamisega seotud ohud, esmaabi olemus ja üldpõhimõtted, tegutsemine välistingimustes ning õnnetuste ennetamine;
- eluohtlike seisundite äratundmine ja hädavajalikud tegevused, sealhulgas infarkti, insuldi ja kopsuvigastuse korral;
- teadvusetus, hingamisteede avamine, hapnikupuuduse ennetamine, võõrkeha eemaldamine, elustamine ja AED kasutamine;
- pindmised ja sügavad haavad, sisemine ja väline verejooks, verejooksu peatamine, haavade sidumise põhimõtted, luumurrud ja nende fikseerimisega seotud ohud, liigesevigastused, põrutus- ja muljumisvigastused ning silmakahjustused;
- uppumine, mürgistus, söövitus, põletus, külmakahjustus ja elektrilöök;
- meditsiiniline šokk ja esmaabi šokiseisundis;
- äkkhaigestumised, sealhulgas epilepsiahoog, diabeetiline kooma, anafülaktiline šokk, minestus, astmahoog ja kõhuvalu;
- töökoha esmaabivahendite valik ja kasutamine.
Õppemeetodid ja -vahendid
Enne koolitust võivad osalejad tutvuda üldiste materjalidega. See on vabatahtlik ega ole iseseisev õpe, alustamise tingimus või hindamise osa. Kontaktõppes kasutatakse aktiivloengut, arutelu, demonstratsiooni, situatsiooniülesandeid ja praktilisi harjutusi. Kasutatakse elustamismannekeene, AED-treeningseadet, esmaabikomplekte, sidumisvahendeid ja kolmnurkrätikuid.
Õppekeskkond
Kontaktõpe toimub tellija või kokkulepitud koolitusruumis. Ruum peab olema ohutu, valgustatud, ventileeritud ja piisavalt suur teooriaõppeks ning praktiliste harjutuste tegemiseks.
Hindamine ja lõpetamine
Hindamine on mitteeristav. Lõpetamiseks tuleb osaleda kogu kontaktõppes, teha ohutult ja õiges järjekorras praktilised ülesanded hingamisteede vabastamise, AED-ga elustamise, verejooksu peatamise, sidumise, vigastuse fikseerimise ning kannatanu asendi kohta ja saada kirjalikus teadmiste kontrollis vähemalt 80% õigeid vastuseid. Nõuded täitnud õppijale väljastatakse tunnistus. Kui õpiväljundeid ei hinnatud või neid ei saavutatud, väljastatakse läbitud teemade ja osaletud mahu kohta tõend.
Koolitaja nõuded
Koolitajal peavad olema erialased ja täiskasvanute koolitaja kompetentsid. Ta peab olema tervishoiukorralduse infosüsteemis registreeritud tervishoiutöötaja, kes on läbinud esmaabiõpetaja koolituse ja omab sellekohast tunnistust.
Õppekava 02
Esmaabiandja täienduskoolitus koos lisaõppega
- Õppekavarühm
- 1022 Töötervishoid ja -kaitse
- Õppekeel
- Eesti või vene keel
- Õppekava alus
- Tervise- ja tööministri määruse nr 50 § 3. Määrusekohane täienduskoolitus moodustab õppekavast 6 akadeemilist tundi; sellele lisandub 2 akadeemilist tundi praktilisi situatsiooniülesandeid ja oskuste hindamist. Õppekava kogumaht on 8 akadeemilist tundi.
- Õppe maht
- Õppe kogumaht on 8 akadeemilist tundi: kontaktõpe 8 ja iseseisev õpe 0; kontaktõppest teooria 4 ning praktiline õpe 4 akadeemilist tundi.
- Sihtgrupp
- Töökeskkonna esmaabiandjad ja teised varem esmaabiandja koolituse läbinud inimesed, kes soovivad teadmisi ning oskusi uuendada.
- Alustamise tingimus
- Varem läbitud 16 akadeemilise tunni esmaabiandja koolitus või sellega samaväärne koolitus.
- Rühma suurus
- Grupi suurus lepitakse tellijaga kokku.
Eesmärk
Uuendada õppija teadmisi ja praktilisi oskusi, et ta oskaks õnnetuse või äkkhaigestumise korral kiiresti, ohutult ja eesmärgipäraselt esmaabi anda.
Koolituse lõpetamine ei asenda tööandja otsust määrata töötaja töökeskkonna esmaabiandjaks.
Õpiväljundid ja erialased kompetentsid
Koolituse lõpetanu:
- hindab sündmuskoha ohutust ja kannatanu seisundit ning kutsub vajaduse korral abi;
- tagab vabad hingamisteed, asetab kannatanu stabiilsesse küliliasendisse ja tegutseb lämbumise korral;
- teeb elustamist ning kasutab AED-d;
- peatab verejooksu ja osutab esmaabi šoki, vigastuse, põletuse või mürgistuse korral;
- tunneb ära sagedasemad eluohtlikud äkkseisundid ja rakendab sobivaid esmaabivõtteid;
- kasutab esmaabivahendeid ohutult ja eesmärgipäraselt.
Õppe sisu
- sündmuskoha ohutus, õnnetusolukorra ja kannatanu seisundi hindamine, paanikaga toimetulek, hädaabi kutsumine, kannatanu liigutamisega seotud ohud, esmaabi olemus ja üldpõhimõtted, tegutsemine välistingimustes ning õnnetuste ennetamine;
- eluohtlike seisundite äratundmine ja hädavajalikud tegevused, sealhulgas infarkti, insuldi ja kopsuvigastuse korral;
- teadvusetus, hingamisteede avamine, hapnikupuuduse ennetamine, võõrkeha eemaldamine, elustamine ja AED kasutamine;
- pindmised ja sügavad haavad, sisemine ja väline verejooks, verejooksu peatamine, haavade sidumise põhimõtted, luumurrud ja nende fikseerimisega seotud ohud, liigesevigastused, põrutus- ja muljumisvigastused ning silmakahjustused;
- uppumine, mürgistus, söövitus, põletus, külmakahjustus ja elektrilöök;
- meditsiiniline šokk ja esmaabi šokiseisundis;
- äkkhaigestumised, sealhulgas epilepsiahoog, diabeetiline kooma, anafülaktiline šokk, minestus, astmahoog ja kõhuvalu;
- töökoha esmaabivahendite valik ja kasutamine.
Õppemeetodid ja -vahendid
Enne koolitust võivad osalejad tutvuda üldiste materjalidega. See on vabatahtlik ega ole iseseisev õpe, alustamise tingimus või hindamise osa. Kontaktõppes kasutatakse aktiivloengut, arutelu, demonstratsiooni, situatsiooniülesandeid ja praktilisi harjutusi. Kasutatakse elustamismannekeene, AED-treeningseadet, esmaabikomplekte, sidumisvahendeid ja kolmnurkrätikuid.
Õppekeskkond
Kontaktõpe toimub tellija või kokkulepitud koolitusruumis. Ruum peab olema ohutu, valgustatud, ventileeritud ja piisavalt suur teooriaõppeks ning praktiliste harjutuste tegemiseks.
Hindamine ja lõpetamine
Hindamine on mitteeristav. Lõpetamiseks tuleb osaleda kogu kontaktõppes, teha ohutult ja õiges järjekorras praktilised ülesanded hingamisteede vabastamise, AED-ga elustamise, verejooksu peatamise, sidumise, vigastuse fikseerimise ning kannatanu asendi kohta ja saada kirjalikus teadmiste kontrollis vähemalt 80% õigeid vastuseid. Nõuded täitnud õppijale väljastatakse tunnistus. Kui õpiväljundeid ei hinnatud või neid ei saavutatud, väljastatakse läbitud teemade ja osaletud mahu kohta tõend.
Tunnistusel või selle lisal näidatakse eraldi määrusekohane 6 akadeemilise tunni täienduskoolitus ja 2 akadeemilise tunni lisaõpe.
Koolitaja nõuded
Koolitajal peavad olema erialased ja täiskasvanute koolitaja kompetentsid. Ta peab olema tervishoiukorralduse infosüsteemis registreeritud tervishoiutöötaja, kes on läbinud esmaabiõpetaja koolituse ja omab sellekohast tunnistust.
